MUUSEUM

MUUSEUM

Kalevipoja Muuseum on ainulaadne koht Eesti rahvuseepose legendi põnevaks avastamiseks.

2020. aastal taasavatud ja täielikult renoveeritud muuseum läheneb hiidsangari lugudele uudsel moel – kõigil külastajatel on võimalik nendest ka ise osa saada läbi interaktiivsete tehniliste lahenduste.

Mängulisel moel saab kogeda eepose kõige olulisemaid sündmusi, olgu see siis kuulsa kuningliku mõõga lugu, põrgu väravates toimunu või teekond maailma otsa. Näiteks sellele rännakule suure laevaga nimega Lennuk saavadki muuseumi külastajad ise kaasa minna või siis vaadata pardal lühifilmi Kalevipojast.

Milline võis meie kangelane välja näha? Eesti kunstnike jaoks on Kalevipoeg olnud väga suur inspiratsiooniallikas. Nii mõnegi sangarist valminud teose leiab muuseumi seintelt, ent kõigi nende eksponeerimiseks jääks pinda väheseks. Nii tulevadki appi ekraanid, mis väljapanekut kordades suurendavad ja annavad igaühele võimaluse avastada just enda Kalevipoeg. 

Muidugi on muuseumis näha arvukad “Kalevipoja” raamatute väljaanded, mis aastakümnete jooksul ilmunud nii Eestis kui tõlgetena mujal maailmas. Lisaks visuaalsele elamusele saab muuseumis eepost ka kuulata – nimelt lugesid “Kalevipoja” sisse nii kohalikud kui ka kaugema kandi inimesed ning nüüd saab kõrvaklappide abil teost audioraamatuna nautida. 

Muuseumist leiab nii nuputamisülesandeid suurematele kui käelist tegevust kõige väiksematele külastajatele.

MUUSEUM

VR-ELAMUS

Muuseumis saavad külalised ka ise Kalevipojaks kehastuda ja läbi virtuaalreaalsuse tema kehas Vanapaganaga võitlusse asuda. Ainulaadne seiklus põrguradadel loodi spetsiaalselt Kalevipoja muuseumile. 

 

MUUSEUM

MÄNGUHOOV

Kohe Kalevipoja muuseumi ees on Kalevipoja mänguhoov. Seal saab oma silmaga näha, kui suured võisid näiteks olla Kalevipoja tööriistad või tema mööbel. Ja mis kõige toredam – kõik need esemed on mänguhoovis muutunud omamoodi atraktsioonideks, millel saab turnida, kiikuda või niisama ilusat ümbrust nautida.

Mänguhoovis seisab ka kaks uhket palkhoonet – väga vana kasakamaja ning uuem ait. Nendest leiab koduloo ekspositsiooni, kus näha vanu nõusid, töövahendeid, mööblit ja palju muud.

Kes tahab aga piiluda Kalevipoja mõõka ja Kääpa jõge, siis see ei ole üldse kaugel. Näitame suuna kätte või tuleme sinna kaasa. See on selline väike poolekilomeetrine jalutuskäik.

PILETIINFO

  • Täispilet: 9 eurot
  • Sooduspilet: 6 eurot 
    • Lapsed alates 7. eluaastast, õpilased, üliõpilased, õpetajad ITIC-kaardiga, pensionärid, erivajadusega inimesed
  • Perepilet: 19 eurot 
    • Kaks täiskasvanut ja kuni kolm last vanuses 7-19 aastat
  • Tasuta: kuni 6-aastased lapsed, sügava puudega inimesed, sügava puudega inimese saatja, muuseumitöötaja (tõendi alusel)
  • Virtuaalreaalsus: 5 eurot
  • Giiditeenus: 25 eurot
    • 45-60 minutit (eesti, vene või inglise keeles; grupp kuni 20 inimest) 
  • Kui külastad muuseumi, on seikluspargi piletid Sulle -20%
  • Eesti Lasterikaste Perede liidu Perekaardiga soodustus 30%

Rohkem infot piletihindade ja sooduspakkumiste kohta leiad siit.

Grupikülastuse broneerimiseks kliki siia

Kalevipoja muuseum hoolib väga keskkonnast ja seetõttu kasutame muuseumis vahetusjalatseid. Loomulikult saab kasutada ka muuseumisusse, ent alati võid ka oma sisejalanõud kaasa võtta. Aitäh!

Muuseum on avatud T-P kell 11-18. 

Riigipühadel on muuseum suletud 24.-26. detsembril, 1. jaanuaril ning 24. juunil.

Seoses jätkuva viiruseohuga loe ka COVID-19 käitumisjuhendit muuseumis.

MUUSEUMI LUGU

Kalevipoja Muuseum avas uksed 11. mail 2002. Miks sai muuseumi nimi just selline? Põhjusi on mitmeid. On ju Jõgevamaa ja endine Saare vald tihedalt seotud Kalevipoja lugudega. Siin on Kalevipoja mõõk Kääpa jões, puhkepaigad, kivid, allikad, sood, künnivaod, hobuse jäljed jne. 

Kui Kalevipoeg hukkus just Kääpa jõe ääres, siis võib ju loota, et meie kangelane ärkab ellu samuti siin ja miks mitte muuseumi näol? 

Teisest küljest on Kalevipoeg inspireerinud paljusid inimesi: kunstnikke, heliloojaid, lavastajaid, balletimeistreid, kirjanikke, luuletajaid. Ilmselt just see kõik andiski tõuke Kalevipoja muuseumi rajamisele.

Kuni kevadeni 2018 oli muuseumis 12 teematuba. Kahes ruumis tutvustati Kalevipojaga seotud materjale: meie rahvuseepost ja selle autorite Faehlmanni ja Kreutzwaldi elulugusid ning loomingut. Lisaks sai uudistada pilte ja kaarte legendidega seotud paikadest Eestimaal, eepose erinevaid väljaandeid erinevates keeltes ja teiste rahvaste eeposeid. Eraldi võis tutvuda ka Kalevipoega puudutava kunstiga. 

Haridustoas eksponeeriti nii paikkonna kui kogu Eesti hariduselu ajalugu puudutavaid esemeid ja koolimööblit. Käsitöötoa väljapanek hõlmas naiste käsitööd ja käsitöövahendeid, kodulootoas oli välja pandud meie esinevanemate tööriistad, toidunõud ning mööbel ja talutoa nurgake.

Eesti Vabariigi toa eksponaadid kajastasid endise Saare valla elanike tegevust ja seltsielu ning Punane tuba oli näide Nõukogude ajast ja vägivalla kasutamisest endise Saare valla inimeste suhtes Nõukogude võimu poolt. 2005. aasta kevadel rajati muuseumi ette muinasvärav ja aed.

Vaata, milline oli tollane muuseum allolevast videost, mis pärineb saatest "Lauluga maale" aastast 2011:

 

 

2017. aasta kevadel esitas sihtasutus Kalevipoja Koda EASile taotluse projekti “Kalevipoja muuseumi arendamine” rahastamiseks, mis ka rahuldati.

Projekti eesmärgiks oli luua Jõgevamaale atraktiivne eesti rahvuseepost „Kalevipoeg” käsitlev muuseum. Projektitoetuse abil sai renoveerida muuseumi hoone ja luua eepost kajastavad uued interaktiivsed ekspositsioonid ja virtuaalreaalsuse keskkond. Samuti rajada õppeklassid ning Kalevipoja mänguhoovi.

Tänu renoveerimisele sai muuseumimaja täiesti uue sisu ja muutus palju kaasaegsemaks. Püsiekspositsioon on loodud ainult Kalevipoja teemal. Näitusteruumis saab teha ka ajutisi näitusi, kus saab aeg-ajalt ka muid eksponaate näidata.

Projekti kogumaksumus oli 1 451 446 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on 217717 eurot ja toetus on 1 233 729 eurot. Projekti toetaja oli Euroopa Regionaalarengu Fond.

Renoveeritud Kalevipoja muuseum avati külastajatele uuesti suvel 2020.